Liige : Kasutajanimi |Registreerimine |Laadi teadmisi
Otsing
Abidjan [Modifikatsioon ]
Abidjan (prantsuse hääldus: [abidʒɑ]) on Côte d'Ivoire'i majanduslik kapital ja on üks kõige suurema rahvaarvuga prantsuse keelt kõnelevatest linnadest Aafrikas. Vastavalt 2014. aasta Côte d'Ivoire'i rahvaloendusele oli Abidjani elanike arv 4,7 miljonit, mis on 20 protsenti kogu riigi elanikkonnast, ja see muudab selle ka Aafrikas suuruselt neljandaks linnaks pärast Lagose, Kairo ja Kinshasa. Aafrika kultuuri ristteid peetakse Abidjani iseloomustatuks tööstuse ja linnastumise kõrge tase.
Linn laienes kiiresti pärast 1931. aastal ehitatud uue kai juurde, millele järgnes selle nimetamine 1933. aasta prantsuse koloonia pealinnaks. Abidjan jäi endiselt Côte d'Ivoire'i pealinnaks pärast iseseisvumist Prantsusmaalt 1960. aastal. Lõpetamine Vridi kanalis 1951. aastal võimaldas Abidjanil saada oluliseks meresadamaks. 1983. aastal nimetati Yamoussoukro linn ametliku poliitilise pealinnana Côte d'Ivoire'is. Kuid peaaegu kõik poliitilised institutsioonid ja välismaised saatkonnad asuvad jätkuvalt Abidjanis.
Kuna Abidjan on ka riigi suurim linn ja oma majandustegevuse keskus, on see ametlikult määratletud riigi "majanduslikuks kapitaliks". Abidjani autonoomne piirkond, mis hõlmab linna ja mõnda selle äärelinnas asuvat linna, on üks Côte d'Ivoire'i 14 piirkonnast.
[Elevandiluurannik]
1.Geograafia
1.1.Kliima
1.2.Territoriaalne rajoon
1.2.1.Põhja-Abidjani kommuunid
1.2.2.Lõuna-Abidjani kommuunid
1.2.3.Äärelinnad
2.Etymoloogia
3.Ajalugu
3.1.Koloniaalne ajastu
3.2.Pärast iseseisvust
4.Poliitika
4.1.Administreerimine
4.1.1.Organisatsioon
5.Huvitavad kohad
5.1.Valitsusasutused
5.2.Turvalisus
5.2.1.Politsei
5.2.2.Narkootikumid
5.3.Prantsuse sõjaväebaas
5.4.Suhted ja partnerlused
5.4.1.Diplomaatia ja rahvusvahelised organid
5.4.2.Kaksikud linnad - õelt linnad
5.5.Mitmesugust
6.Ühiskond
6.1.Demograafiline teave
6.2.Keeled
6.3.Haridus
6.4.Tervis
6.5.Urbanism ja elupaik
6.5.1.Probleemid linnavõrguga
6.5.2.Linnasurve
6.5.3.Linna rehabilitatsioon
7.Majandus
8.Tööstus
8.1.Kolmanda taseme sektor
8.2.Elekter
8.3.Telekommunikatsioon ja IKT
8.4.Pangandussüsteem
8.5.Transport
8.5.1.Taksod
8.5.2.Lennujaam
8.5.3.Ringlus
8.5.4.Sadam
8.5.5.Sillad
8.5.6.Rongid ja trammid
8.6.Turism
8.6.1.Parc du Banco (Banco rahvuspark)
8.6.2.Ööelu
9.Kultuur
9.1.Usulised hooned
9.2.Monumendid ja muuseumid
9.3.Kino
9.3.1.Festivalid
9.3.2.Abidjan kinos
9.4.Muusika
9.5.Meedia
9.5.1.Televisioon ja raadio
9.5.2.Vajuta
9.5.3.Internet ja digitaaltelevisioon
9.5.4.Televisioonikanalid
9.6.Festivalid ja kultuurisündmused
9.6.1.Teater
9.6.2.Tants
9.6.3.Mood
9.6.4.Muu
10.Sport
10.1.Jalgpall
10.2.Muud spordialad
10.3.Rajatised
[Täiendava Rohkem Sisu ]


Autoriõigus @2018 Lxjkh