Põhja-Inglismaa või Inglismaa põhjaosa, mida nimetatakse ka põhja pool, on Inglismaa põhjaosa, mida peetakse üheks kultuuriruumi. See ulatub Põhja-Šotimaa piirist lõunasse Trenti jõe lähedal, kuigi selle lõunapoolse ulatuse täpsed määratlused on erinevad. Põhja-Inglismaal on ligikaudu kolm statistilisi piirkondi: Kirde, Põhja-West, Yorkshire ja Humber. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on nende kogupindala umbes 14,9 miljonit ja pindala 37331 km2 (14 414 ruut mi). Põhja-Inglismaal on palju Inglismaa rahvusparklat, kuid seal on ka suured linnastumispiirkonnad, sealhulgas Suurbritannia Manchesteri, Merseyside, Teesside, Tyneside, Wearside, Lõuna-ja Lääne-Yorkshire'i linnastute. Piirkonda on kontrollinud paljud rühmad, Suurbritannia suurim bütoloogiline kuningriik Brigantes, roomlased, anglo-saksonid, keltid ja taanlased. Pärast Normani vallutamist 1066. aastal põhjustas Põhja Harrying hävitamise. Piirkond koges Anglo-Šotimaa piiri, mis võitleb kuni Suurbritannia ühinemiseni Stuartiga, kusjuures mõned osad vahetavad Ingli ja Šotimaad kätt mitu korda. Põhja-Inglismaal hakkasid paljud tööstusrevolutsiooni uuendused ning selle linnad olid paljude poliitiliste muutuste tiiglid, mis kaasnesid selle sotsiaalse murranguga, alates ametiühingust kuni Manchesteri kapitalismini. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses domineeris põhja majanduses rasketööstus, nagu kudumine, laevaehitus, terasetööstus ja kaevandamine. 20. sajandi teisel poolel järgnenud deindustrialiseerimine tabas Põhja-Inglismaad kõvasti, ja paljud linnad jäid Lõuna-Inglismaal asetutega võrreldes ilma. Linnapuhkuse projektid ja üleminek teenindusmajandusele on Põhja-Inglismaal mõnes osas olnud märkimisväärne majanduskasv, kuid Inglismaal on majanduses ja kultuuris kindel põhja-lõunaosa. Sajandeid ränne, invasioon ja töö on kujundanud Põhjamaade kultuuri, ja regioonil on iseloomulikud murded, muusika ja köök. [Sheffield][Suveaja suveaeg][Stuart maja] |